Eestikeelne Piibel 1997
Luuka 20 Ja Jeesus ütles neile: „Selle ajastu lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele,aga kes on väärt arvatud saama tolle ajastu osaliseks ja surnuist üles tõusma, need ei võta naist ega lähe mehele,
sest nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased ja on Jumala pojad, olles ülestõusmise pojad.
Aga et surnud tõusevad üles, seda osutab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks.
Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale.”
Siis mõned kirjatundjaist kostsid: „Õpetaja, sa rääkisid hästi”,
Saalomoni tark. 5 Õige astub aga suure julgusega oma rõhujate ja teiste ette, kes tema hädast ei hoolinud.
Seda nähes nad värisevad kohutavas hirmus ja jahmuvad tema ootamatu päästmise pärast.
Kahetsedes räägivad nad omavahel, ohkavad hingeahastuses ja ütlevad:
„See on see, keda me kunagi naeruks panime ja kes oli meile sõimusõnaks. Meie, meeletud, pidasime tema elu hulluseks ja tema surma häbistavaks.
Kuidas küll teda on arvatud Jumala laste hulka ja miks on tema pärand püha rahva keskel?
Jah, meie oleme eksinud tõe teelt! Ei ole meile paistnud õiguse valgus ega ole meile tõusnud selle päike.
Sest jumalakartmatu lootus on nagu tuule viidud vaht, nagu tormi aetud peen härmatis, nagu tuule hajutatud suits, nagu mööduv mälestus ühepäevasest peatujast.
Õiged aga elavad igavesti, nende tasu on Issandas, ja Kõigekõrgem kannab hoolt nende eest.
Sellepärast nad saavad väärt kuningriigi ja kauni krooni Issanda käest, sest tema kaitseb neid oma parema käega ja tema käsivars on neile kilbiks.